Gaasid & balloonide hoiustamine

Keevit gaasid on surugaasiballoonides 150–200 baari all — see on kontsentreeritud energia. Ja kolmel gaasiliigil, mis esinevad, on kolm väga erinevat ohtu, mida ei tohi segamini ajada.

Atsetüleen — väga plahvatusohtlik. Atsetüleen on küttegaas ja kogu ettevõtte kõige kapriissem gaas. See on balloonis lahustunud poorses massis ja just seetõttu kehtib raudne reegel: ära kunagi kasuta atsetüleeni ballooni lamavas asendis. Lamavas asendis võib lahusti valguda armatuuri ja põhjustada seal ohtliku lagunemise. Lisaks on tagasilöögikaitse: see takistab leegi tagasilööki põletist voolikusse ja ballooni — ilma selleta on iga autogeenitöö rulett.

Hapnik — põlemist soodustav. Hapnik ise ei põle, kuid paneb kõik muu plahvatuslikult põlema. Kõige tähtsam reegel: mitte kunagi õli ega rasva hapniku ventiilidele ja armatuuridele. Rasvakiht vales kohas võib puhtas hapnikus ise süttida. Hapnikuballoonid ja -voolikud hoia rangelt eraldi kõigest põlevast.

(Ar, CO₂, segud) — lämmatavad. Need on mittetoksilised, kuid õhust raskemad ja tõrjuvad hapniku välja. Kitsastes, halvasti ventileeritud ruumides koguneb väljuv gaas põrandale — kes seal töötab, ei pruugi hapnikupuudust üldse märgata ja minestab. Eriti salakaval on Ar, sest see on lõhnatu ja nähtamatu.

Kõikide balloonide puhul kehtivad samad põhireeglid:

• Hoiustamine: püstises asendis, ümbermineku vastu kindlustatud, jahedas ja ventileeritud kohas. Küttegaasid ja hapnik hoia eraldi.

• Transport: koos ventiilikaitsega, mitte kunagi autos lahtiselt, kindlustatud ümbermineku vastu.

• Ühendamine: reduktor vastavalt gaasile, mitte improviseeritud tihendeid, pärast kasutamist sulge ventiilid.

Surugaasiballoonid on surveseadmed — nende käsitsemine on sätestatud tööohutuse määruses ja sellega seotud reeglites. Austus ballooni vastu ei ole ettevaatuslik kiiks, vaid eluliselt tähtis.