Sulamiselemendid ja nende mõju

Puhas raud on pehme ja peaaegu kasutu. Alles sulamiselemendid teevad sellest terase, mida sa tunned — igaühel oma ülesanne. Kui tunned tähtsamaid, saad materjalinumbrist lugeda, kuidas teras käitub.

(C) on kõige tähtsam element üldse. Juba 0,1 % muudab kõik: muudab terase kõvemaks ja karastatavaks, aga vähendab keevitatavust. Iga kümnendik protsenti üle 0,2 % suurendab teket -is märgatavalt. Seepärast on C-sisaldus esimene asi, mida igalt andmelehelt vaadata.

(Mn) on terasetootmise tööhobune. See seob väävli mangaanisulfiidiks, mitte rabedaks raudsulfiidiks, desoksüdeerib sulametalli ning suurendab tugevust ja karastatavust. Peaaegu igas terases on 0,5–1,5 % mangaani.

(Si) on eelkõige desoksüdatsioonivahend — see püüab hapniku sulametallist kinni. Lisaks suurendab see tugevust. Keevitustraatides on see just sel põhjusel: see rahustab keevitusvanni.

(Cr) muudab terase roostevabaks. Alates umbes 10,5 % tekib pinnale tihe, iseparanev kroomoksiidist — see ongi roostevabade teraste kogu saladus. suurendab ka karastatavust ja kuumuskindlust.

(Ni) on ja austeniidi tekitaja. See stabiliseerib struktuuri ka toatemperatuuril (seepärast on roostevabad terased mittemagnetilised), parandab — eriti madalatel temperatuuridel — ja langetab muutustemperatuuri.

(Mo) suurendab kuumuskindlust (roomuskindlust) ja — mis on otsustav — vastupidavust kloriidseid aineid sisaldavas keskkonnas. Seepärast on igas 316 roostevabas terases , 304-s mitte.

Lisaks tulevad spetsialistid: , nioobium ja titaan kui peenendavad tera ja seovad /lämmastikku peenikesteks eraldisteks (seepärast peeneteraterased ja stabiliseeritud roostevabad terased). kuumuskindluse ja kiirlõiketeraste jaoks. Väävel ja fosfor on seevastu soovimatud kaaslased — need muudavad rabedaks ja soodustavad .

Jäta meelde põhireegel: ja kõvadust mõjutavad elemendid juhivad keevitatavust, // juhivad ja struktuuri. võtab esimese rühma ühte numbrisse kokku.