Refraktaarsed ja erimetallid
, , tantaal, nioobium ja koobalt – materjalid ekstreemsete tingimuste jaoks
AI generated Refraktaarsed metallid nagu , , tantaal ja nioobium sulavad alles äärmiselt kõrgel temperatuuril. Koos koobaltiga katavad need nišše: hõõgniidid, kõrgtemperatuuriahjud, elektroonika ja kulumiskaitse. Need on kallid, raskesti keevitatavad ja nõuavad eriteadmisi.
Refraktaarsed metallid on perioodilisustabeli ekstremistid. sulab alles 3422 °C juures – kõigist metallidest kõrgeimal temperatuuril –, 2623 °C juures, ja tantaal on samuti tublisti üle 2400 °C. tead sa hõõglambi hõõgniidist ja TIG-, kõrgtemperatuuriahjudest, tantaali elektroonikast (kondensaatorid), nioobiumi ülijuhtidest ja turbiinidest.
ei kuulu refraktaarsete metallide hulka, kuid kuulub erimetallide hulka, mida sa praktikas kohtad: Stelliit-sulamite baasina teenib see kulumiskindlust. Stelliit-katted kaitsevad klapipesi, lõikeservi ja jahvatusseadmeid kulumise eest – kantakse peale pindamiskeevituse või plasmapihustamisega.
Miks on neid materjale nii raske keevitada? Kolm põhjust. Esiteks haprumine: refraktaarsed metallid muutuvad kõrgel temperatuuril hapniku ja lämmastiku juuresolekul hapraks – ja moodustavad hapraid oksiide, mis lagundavad terapiire. saab seetõttu ainult täiuslikus või vaakumis. Teiseks rekristalliseerumine: kasvab tera jämedaks ning ja kaotavad seeläbi oma – sitkest traadist saab klaaskõva, rabe detail. Kolmandaks hind: need metallid on kallid, vead on kallid ja meetodid (elektronkiir, vaakum) on eritehnika.
Praktikas puutud nende materjalidega enamasti kokku vaid kaudselt – kui sinu TIG-püstolis või kui Stelliit-kate, mida sa parandad. - või molübdeendetailide otsene jääb spetsialistidele, kellel on elektronkiir- või vaakumtehnika.