Keevislisamaterjalid ja nende valik
Miks milline lisamaterjal — viis reeglit, mida ükski andmeleht sulle ei ütle
AI generated Keevislisamaterjal otsustab, kas sinu õmblus peab vastu või rebeb — ja ometi ei selgitata selle valikut peaaegu kuskil korralikult. peab sobima tugevuse, leguuri ja töötingimusega. Siin õpid viit reeglit, millega haarad alati õige traadi, pulga või elektroodi järele.
on detail, mille sa kokku keevitad. on materjal, mille sa juurde annad — traat, pulk või elektrood. Koos üles sulades saab neist kahest , see metall, millest sinu õmblus lõpuks tegelikult koosneb. Just siin ongi point: Sinu õmblus ei ole puhas ega puhas lisamaterjal, vaid segu mõlemast.
Seepärast ei piisa sellest, et võtad „mingi roostevaba traadi“. Sa valid lisamaterjali nii, et see segu saavutaks lõpuks omadused, mida detail vajab. Selleks on viis reeglit.
Reegel 1: Tugevus peab klappima. Lisamaterjal peab saavutama vähemalt (Rm) , reeglina ka . jaoks sa seega ei võta lisamaterjali jaoks. Erandiks on teadlik „alakeevitamine“: pragudele kalduvate, kõrge süsinikusisaldusega teraste puhul võetakse teadlikult pehmem lisamaterjal, sest see lammutab pingeid paremini — aga ainult siis, kui konstruktsioon seda lubab.
Reegel 2: Leguur peab kaasa tulema. Lisamaterjal peab olema vähemalt sama tugevalt legeeritud kui , muidu kaotab õmblus oma erivõime. Kui keevitad terast legeerimata traadiga, siis roostetab just nimelt õmblus. Rusikareegel: roostevaba → roostevaba lisamaterjal, ja segamaterjalide puhul (teras roostevaba peal) vali kõrgemalt legeeritud lisamaterjal.
Reegel 3: Ennusta struktuuri. Roostevabade teraste puhul otsustab koostis, kas õmbluses tekib või — ja paar protsenti hoiab ära . Seda arvutad abil: moodustad (Cr, Mo, Si, Nb põhjal) ja (Ni, C, Mn põhjal) ning loed diagrammilt, milline struktuur tekib. Just selle arvutuse teeb Studio lisamaterjali kalkulaator automaatselt.
Reegel 4: Arvesta . ei sula mitte ainult lisamaterjali, vaid ka osa . See osa lahjendab õmblust — see on . Juurekihi puhul võib see olla kuni 40 %. Kui sa seda sisse ei arvesta, ei klapi sinu struktuuri ennustus reeglist 3 enam.
Reegel 5: Töötingimus otsustab. Sama vajab olenevalt kasutusest erinevat lisamaterjali: külma puhul , sitket lisamaterjali hea ; kuumuse puhul roomakindlat; puhul sobivalt legeeritud.
Lisaks tulevad lisamaterjali neli põhitüüpi. /- on täisprofiiliga traat. on pulbriline täidis, mis moodustab räbu ja annab . käsikaar- toob oma kaasa — sitkuse jaoks, lihtsuse jaoks, juure läbikeevitamiseks. Ja antakse eraldi juurde, -meetod saab ilma katteta hakkama.
Normitähis reedab sulle ülejäänu. Täistraat vastavalt DIN EN ISO 14341-A kannab näiteks nime „G 42 4 M21 3Si1“ — G tähistab täistraati, 42 (vähemalt 420 MPa), M21 (Argoon + CO₂), 3Si1 leguuri. Elektroodid kannavad vastavalt DIN EN ISO 2560 tähiseid nagu „E 42 5 B 4 2 H5“. Kes neid koode lugeda oskab, näeb ühe pilguga, kas lisamaterjal sobib — tugevus, , katte tüüp ja vesiniku piirväärtus.