Keemiline passiveerimine
Keemiline passiveerimine eemaldab pinnalt vaba raua ja kiirendab oksiidikihi teket, mis moodustab ühtlase korrosioonikaitsekihi. See hoiab ära praod ja pooride teket.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Keemiline passiveerimine on protsess, mille käigus vaba raud metalli pinnal muudetakse keemilise reaktsiooni teel hapniku või muude oksüdeerijatega raudsulfaadiks (FeSO4). See protsess moodustab pinnale õhukese ühtlase oksiidikihi, mis takistab raua kokkupuudet edasiste korrosiooniainetega.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Passiveerimine suurendab keevisõmbluse sitkust ja praokindlust. See hoiab ära vaba raua reageerimise hapnikuga ja korrosioonikihi tekke, mis võib põhjustada pragusid ja poore. Puudulik või vigane passiveerimisprotsess võib aga põhjustada ebaühtlast oksiidikihi teket, mis omakorda toob kaasa lokaalseid korrosioonikoldeid ja kahjustusi.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Tõhusa keemilise passiveerimise tagamiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
• Kasuta enne keevitamist sobivat deoksüdeerijat, et eemaldada pinnalt vaba raud.
• Hoia keevisõmblust pärast keevitamist madala hapnikusisaldusega keskkonnas või kaitsevarju all, et soodustada kiiret oksiidikihi teket.
• Jälgi jahtumise temperatuuri ja aega, et tagada ühtlane passiveerimine. Liiga kiire jahutamine võib viia selleni, et oksiidikiht moodustub puudulikult.