Keemiline passiveerimine

Metallpindadele oksüdeerivate reagentidega sihipäraselt moodustatav õhuke oksiidne kaitsekiht. See suurendab korrosioonikindlust, tõkestades lokaalseid galvaanielemente.

Passiveerimine tähendab, et pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. See juhtub iseenesest, kui materjal on puhas ja puutub kokku hapnikuga. Keevitamisel on see oluline, sest muidu on keevisõmblus ja termomõjutsoon korrosioonitundlikud – eriti roostevabade teraste puhul.

Kui pärast keevitamist lihvid või harjad, hävitad passiivkihi. Siis pead selle koha uuesti töötlema, näiteks peitsimisvahendi või passiveerimispihustiga. Oluline on, et pind oleks rasvavaba ja puhas enne vahendi pealekandmist. Mõjuaeg ja temperatuur määratakse vastavalt tootja juhistele, üldisi väärtusi ei ole.

MetallurgieSchweißtechnik