Dislokatsioonitihedus
Dislokatsioonitihedus on kõigi nihkeliinide kogupikkus ruumielemendi kohta kristallis. See näitab, kui tugevalt on materjali plastselt deformeeritud ja kui tugevalt see külmalt kõvenenud on.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Dislokatsioonitihedus kirjeldab kristalli sees olevate nihkete joonte arvu ja pikkust. Need jooned on kohad, kus aatomite võrestruktuur on häiritud. Plastilisel deformatsioonil need dislokatsioonid nihkuvad, mis suurendab tugevust.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Suur dislokatsioonitihedus võib muuta materjali tugevamaks, kuid suurendab ka pragude ja kuumapragude ohtu. Liiga suurte väärtuste korral ei saa materjal enam plastiliselt deformeeruda ja puruneb. See on eriti ohtlik keevitamisel surve all või suurte pingete korral.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Optimaalse dislokatsioonitiheduse saavutamiseks jälgi õiget jahutamist pärast keevitamist. Liiga kiire jahutamine võib põhjustada liiga suure dislokatsioonitiheduse ja muuta materjali pragudele vastuvõtlikumaks. Raskete materjalide nagu terase puhul on soovitatav kontrollitud jahutamine ahjus, et suurendada tugevust ja vältida pragusid.