Dünaamiline kõvaduse katse
Dünaamiline kõvaduse katse mõõdab materjali kõvadust, põrutades seda teadaoleva energiaga kehaga. Tagasipõrke teekond näitab, kui palju energiat neelati.
Füüsikalis-keemiline mõjumehhanism
Dünaamiline kõvaduse test põhineb raske keha (nt kuuli) põrkel testitavale pinnale. Keha põrkeenergia muundub tööks, kui see tagasi põrkab. Tagasipõrke teekond on mõõt neeldunud energiale ja seega materjali kõvadusele.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Dünaamiline kõvaduse test on eriti oluline kõrge kõvadusega terastele, nagu martensiit või karastatud teras. Liiga kõrge martensiidisisalduse korral võib dünaamiline kõvadus tugevalt tõusta, mis võib viia pragudele vastuvõtlikumate keevituspiirkondadeni. Liiga kõrge dünaamiline kõvadus võib kahjustada ka materjali sitkust ja venivust.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Täpse dünaamilise kõvaduse testi tegemiseks peaks keha (nt kuul) langema testitavale pinnale määratud kiirusega. Põrke kõrgus määrab kineetilise energia. Tagasipõrke teekonda mõõdetakse ja arvutatakse ümber kõvaduseks. Tüüpiline standard põrke kõrguse vahemikule on 50 mm ja 100 mm vahel. Kõrge martensiidisisaldusega teraste puhul ei tohiks dünaamiline kõvadus ületada 600 HV, et vältida pragusid.