Karastussügavus
Karastussügavus on sügavus toorikus, milleni saavutatakse kindlaksmääratud miinimumkõvadus. See sõltub karastusmeetoditest nagu martensiidi teke või austeniidi transformatsioon.
Füüsikalis-keemiline toime mehhanism
Karastussügavus viitab sügavusele toorikus, milleni saavutatakse teatud kõvadus. See protsess võib olla põhjustatud erinevatest karastusmeetoditest nagu martensiidi teke või austeniidi transformatsioon. Martensiidi tekke korral jahtub materjal kiiresti ja moodustab klaasjalt kõvu struktuure, samas kui austeniidi transformatsioon aeglasel jahtumisel tekitab pehmema faasi.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Karastussügavus on suure tähtsusega tooriku mehaanilistele omadustele. Liiga väike karastussügavus võib põhjustada liiga pehmeid piirkondi, mis võivad kõvaduse kasutamisel või koormusel praguneda. Liiga suur karastus võib seevastu põhjustada klaasjalt kõvu piirkondi, millel on suurenenud purunemistundlikkus. Oluline on karastussügavust täpselt kontrollida, et tagada soovitud materjali käitumine.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Karastussügavuse määramiseks ja kontrollimiseks tuleb karastusmeetodeid ja jahtumisaegu täpselt järgida. Martensiidi tekke korral on oluline materjali kiiresti jahutada, nt pihustusveeallikate või vedelikjahutussüsteemide abil. Austeniidi transformatsiooni korral peaks jahtumine toimuma aeglaselt, et saavutada pehme faas. Täpset karastussügavust saab määrata kõvaduskatsetega, nt Brinelli või Rockwelli kõvaduskatsega.