Formeerimisgaasi tiheduskäitumine
Formeerimisgaasi tiheduskäitumine kirjeldab, kuidas lämmastiku ja vesiniku gaasisegud torus käituvad. Kergemad gaasid tuleb hoolikalt sisse lasta, et õhkotrikuid eemaldada.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Formeerimisgaasi tiheduskäitumine viitab lämmastiku ja vesiniku gaasisegude käitumisele võrreldes ümbritseva õhuga. Lämmastik on õhust kergem, vesinik veelgi kergem. Need gaasid võivad kihistuda, kusjuures kergem gaas asub raskema kohal.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Valed formeerimisgaasi sisselaskmisstrateegiad võivad põhjustada õhkotrikuid. Need võivad tekkida keevitamise ajal ja põhjustada ebaühtlast deformatsiooni või isegi pragusid. Õige tiheduskäitumine tagab, et gaas juhitakse ühtlaselt torusse, mis parandab keevisõmbluse kvaliteeti.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Õhkotrikute vältimiseks tuleb formeerimisgaasi aeglaselt ja pidevalt sisse lasta. Vesinikusegude puhul on eriti oluline, et sisselaskmine oleks hoolikalt kavandatud, tagamaks homogeenset gaasivoolu. Sageli kasutatav meetod on ventilaatorite või difuusorite kasutamine, mis juhivad gaasi ühtlaselt torusse.