Kehtivusala
Keevitusjuhendi kehtivusala määrab täpselt, millistele materjalidele, lehe paksustele ja keevitusasenditele see kehtib. See kaitseb asjatundmatu kasutamise eest: väljaspool seda ala muutuvad jahtumiskiirus ja struktuur – ohustavad pragusid ja kõvadusmurde. Ainult kehtivusala piires võib keevitada ilma uue katsetuseta.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Paksud lehed juhivad soojust kiiresti ära. Jahtumisaeg (t8/5) lüheneb. Struktuuris tekib kõva martensiit. Õmblus muutub rabedaks. Õhukesed lehed jahtuvad aeglasemalt. Tera suureneb. Sitkus väheneb. Keevitusasend muudab soojuse ärajuhtimist: vertikaalkeevitamisel soojus hajub teisiti kui vanniasendis. Materjal juhib süsiniku ekvivalendi kaudu, kui tugevalt see karastub. Ainult siis, kui materjal, paksus ja asend on sarnased katsetatud prooviga, jääb struktuur samaks.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Kui kehtivusala ületatakse – näiteks paksem leht kui katsetatud – jahtub õmblus kiiremini. Tagajärg: martensiidi teke, suur kõvadus, külmpragusid. Teine materjal suurema süsiniku ekvivalendiga karastub juba tavalisel jahtumisel. Vale keevitusasend põhjustab ebaühtlast soojuse ärajuhtimist, poore või sidestusvigu. Kõik need vead ohustavad keevisühenduse kandevõimet.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Keevitaja kontrollib enne töö algust WPS-i (Welding Procedure Specification = keevitusjuhend). Seal on kirjas kehtivusala: lubatud materjalirühmad, lehe paksuse vahemik, keevitusasendid. Näide: katsetati 10-mm lehte. Normi järgi võib paksuse vahemik põkkõmbluste jaoks olla 5–20 mm (tegur 0,5 kuni 2,0). Nurgaõmbluste jaoks kehtib sageli 3–20 mm. Kui detail on väljaspool, on vaja uut menetluskatsetust. Mitte kunagi keevitada väljaspool kehtivusala – isegi kui detail erineb ainult veidi.