Kõvametallkuul
Kõvametallkuul koosneb volframkarbiidist koobalt sideaines. Seda kasutatakse Brinelli kõvaduskatsel suruotsikuna. Selle äärmiselt kõrge survetugevus takistab kuuli deformeerumist katse ajal – nii mõõdetakse alati materjali tegelikku kõvadust.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Kuul koosneb volframkarbiidi teradest (WC) sitkes koolbalti maatriksis. Volframkarbiid on äärmiselt kõva (kõvadus umbes 1500–2000 HV) ja väga suure survevastupidavusega. Brinelli katses surutakse kuul kindla jõuga tooriku pinnale. Kuul praktiliselt ei deformeeru. Tekkinud jäljend näitab ainult testitava materjali plastset deformatsiooni. Jääva jäljendi läbimõõdu järgi arvutatakse Brinelli kõvadus (HBW).
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Keevisõmblustes ja kuumamõjutsoonides tekivad sageli kõvad struktuurid nagu martensiit. Need tsoonid võivad saavutada kõvaduse üle 450 HBW. Teraskuul deformeeruks nendes kõvades kohtades plastselt. Jäljend muutub suuremaks, mõõdetud kõvadus jääb liiga madalaks. Siis jäävad hapraks muutunud tsoonid märkamata ja keevisühendust hinnatakse valesti. Kõvmetallkuul püsib ka suure kõvaduse juures kujukindel ja annab usaldusväärseid väärtusi. Risk: kahjustatud või kulunud kuul põhjustab vigaseid mõõtmisi. Seetõttu kontrolli enne iga mõõteseeriat.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Kasuta alati kõvmetallkuuli, kui oodatav kõvadus on üle 450 HBW (tüüpiline martensiidile keevisõmblustes). Kontrolli kuuli enne kasutamist pragude, lamenemiste või väljamurdmiste suhtes. Asenda kahjustatud kuulid kohe. Järgi täpselt normi kohaselt katsejõudu, kuuli läbimõõtu ja koormuse kestust (nt 10 mm kuul, 29,42 kN katsejõud, 10–15 s koormuse kestus). Kasuta arvutamiseks õiget jäljendi läbimõõtu. Dokumenteeri sümbol HBW, mitte HB. Kalibreeri kõvaduskatse masinat regulaarselt sertifitseeritud kõvaduse võrdlusplaatidega.