Kuumvääveldamine
Kuumvääveldamine on keemiline rünne metallide vastu väävligaasi poolt kõrgetel temperatuuridel, mis moodustab rabedaid metallsulfide ja kahjustab mehaanilisi omadusi.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Kuumvääveldamine tekib, kui väävlit sisaldavad gaasid (nt vääveldioksiid) puutuvad kõrgetel temperatuuridel kokku metallidega. Väävel reageerib metalliga ja moodustab rabedaid metallsulfide. Seda protsessi saab mõista väävli ja metalliioonide, nagu raud (Fe), vahelise keemilise reaktsiooni kaudu: Fe + S → FeS.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Kuumvääveldamine põhjustab metalli muutuse, mis kahjustab selle mehaanilisi omadusi. Tekkinud rabedad metallsulfiidid võivad vähendada kõvadust ja tugevust, mis toob kaasa väiksema sitkuse ja suurema pragunemise kalduvuse. See võib esineda eriti kõrgetel temperatuuridel ja keskkondades, kus on palju väävlit.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Kuumvääveldamise vältimiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
• Kasutage keevitamisel kaitsegaase, nagu argoon või heelium, keskkondades, kus on palju väävlit.
• Veenduge, et töökoda on hästi ventileeritud ja väävlit sisaldavad gaasid on välistatud.
• Valige metallid, millel on väike vastuvõtlikkus vääveldamisele, või töödelge metalli enne keevitamist vastavalt.