Väikese koormusega kõvaduskatse
Väikese koormusega kõvaduskatse tekitab väikese katsejõu mõjul materjali väikese, täpselt mõõdetava jäljendi. Nii mõõdab katsetaja kõvadust täpselt kitsastes tsoonides – näiteks keevisõmbluse kuumutusmõjutsoonis. Kõrge kõvadusväärtus näitab seal klaaskõva, praoõrnat martensiiti.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Kõvaduse mikrotestimisel surub katsetaja teemandist püramiidi kindla väikese jõuga pinnasse. Jõud on tavaliselt vahemikus 1,961 N kuni 29,42 N. Otsik jätab pisikese püramiidikujulise jälje. Katsetaja mõõdab selle jälje diagonaale mikroskoobi all. Jälje pindala ja katsejõu mõju põhjal arvutab ta kõvaduse. Väikese jõu tõttu jääb jälg väga madalaks ja lokaalselt piiratuks. Meetod kahjustab detaili peaaegu üldse mitte ja võimaldab mõõta otse kitsastes struktuuritsoonides.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Kõvadus keevitustsoonis näitab struktuuri ja seega pragunemisriski. Keevitamisel tekivad kuumutusmõjutsoonis sageli kõvad struktuurid nagu martensiit. Liiga suur kõvadus – legeerimata terastel üle 350 HV – tähendab rabedat materjali ja suurt külmpragunemise ohtu. Ka kõvaduse tõus keevismetallis või segunemistsoonis viitab kriitilistele jahtumiskiirustele. Ainult täpse kõvadusmõõtmisega saab selliseid ohtlikke kohti kindlalt tuvastada. Üldine mõõtmine detailil jätab lokaalsed kõvaduse erinevused märkamata.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Keevisõmbluste jaoks sobib kõvaduse mikrotestimine Vickersi otsikuga ja katsejõududega HV0,5 kuni HV3. Katsetaja lihvib ja poleerib mõõtekoha risti keevisõmblusega. Ta teeb vähemalt kolm jälge iga tsooni kohta: keevismetall, kuumutusmõjutsoon ja põhimaterjal. Katsejõu mõjuaega hoiab ta konstantselt 10 kuni 15 sekundit. Legeerimata terastel viitab kõvadus üle 350 HV martensiidile. Siis peab keevitaja pikendama jahtumisaega t8/5 – näiteks eelsoojenduse või suurema jooneenergia abil. Pärast kuumtöötlust kontrollib ta uuesti, kas kõvadus on langenud alla piirväärtuse.