Lühiajaline tugevus
Lühiajaline tugevus on materjali maksimaalne pingetaluvus kiiretel koormustel ja väheste koormustsüklite korral. See on määrav vastupidavusele tugevalt muutuvates keskkondades.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Lühiajaline tugevus (KZF) kirjeldab, kui palju jõudu materjal kiiretel koormustel ja väheste koormustsüklite korral talub. See on maksimaalne pinge, mida materjal suudab ilma plastse deformatsiooni või pragudeta taluda.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Suurte soojuskoormuste ja kiirete mehaaniliste koormuste korral võib materjali lühiajaline tugevus tugevalt langeda. See suurendab pragude, kulumise ja purunemise riski. Halva KZF-i korral võivad tekkida ka kuumapraod, eriti suurtel kiirustel või lühikestel koormustsüklitel.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Lühiajalise tugevuse suurendamiseks on oluline teostada hoolikat termotöötlust. See hõlmab kontrollitud jahutamist ja võimalusel temperatuurijuhitavat tahke deformatsiooni (TGF). Keevisõmbluse puhul tuleb järgida kiirust ja koormustsüklite suhet, et KZF-i kaitsta. Soovitatavad termotöötlusajad erinevad sõltuvalt materjalist ja rakendusest, kuid tavaliselt jäävad need vahemikku 10 kuni 60 sekundit.