Lattmartensiit
Lattmartensiit moodustub vähese süsinikusisaldusega terastes karastamisel paralleelsete ribadena ja on kõvem kui kõrge süsinikusisaldusega martensiit.
Füüsikalis-keemiline mõjumehhanism
Vähese süsinikusisaldusega teraste jahtumisel tekib lattmartensiit, martensiidi vorm, mis koosneb paralleelsetest ribadest. Need struktuurid moodustuvad kiirel jahtumisel ja neid leidub tüüpiliselt terastes, mille süsinikusisaldus on alla 0,2 %.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Lattmartensiit on kõvem kui kõrge süsinikusisaldusega martensiit ja pakub paremat sitkust. Siiski võib see põhjustada ka suurenenud pingetugevust, mis korduvate koormuste korral võib viia pragudeni. Lisaks võib kiire jahtumine põhjustada deformatsioone või pingete kuhjumist, eriti kui teras on surve all.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Lattmartensiidi vältimiseks ja samal ajal hea sitkuse tagamiseks tuleks jahtumist kontrollida. Vähese süsinikusisaldusega teraste keevitamisel on oluline jälgida jahutusaega pärast karastamist. Jahutusaeg vähemalt 10 sekundit võib aidata saavutada tasakaalustatud terastruktuuri ja head sitkust. Vältige kiiret jahutamist surve all, kuna see võib põhjustada pingete kuhjumist.