Joondunud räbujoon
Joondunud räbujoon: keevitussuunas kulgevad räbuosakesed üksikute keevisvööde vahel, mis võivad põhjustada pooride teket ja pingete suurenemist.
Füüsikalis-keemiline mõjumehhanism
Joondunud räbujoon tekib vedelate tilkade kokkuvalgumisest keevisvööde vahel. Need tilgad ühinevad pikkadeks õhukesteks kiududeks ja moodustavad joondunud räbujoone.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Joondunud räbujoon võib põhjustada pooride teket, mis nõrgendavad materjali. Lisaks suurendab see pingeid keevisõmbluses, mis võib põhjustada pragusid ja kuumapragusid. Liiga suur hulk või liiga õhukesed räbujooned võivad samuti kahjustada kogu keevisliite mehaanilist tugevust.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Joondunud räbujoone minimeerimiseks on oluline tagada puhas keevisbassein ja kerimiskeskkond. Suur õhuvool ja hea desoksüdeerija võivad aidata vähendada räbu juurdevoolu. Optimaalne kerimissurve ja õige keevituskiirus takistavad ka vedelate tilkade kokkuvalgumist.