Passiivkihi teke
Passiivkihi teke on protsess, mille käigus metalli pinnale tekib õhuke, korrosioonikindel kiht. See takistab otsest kokkupuudet korrodeeruva keskkonnaga ja kaitseb materjali.
Füüsikalis-keemiline mõjumehhanism
Passiivkihi teke toimub paljudel metallidel, nagu teras, kui need on korrosioonitundlikus keskkonnas (nt niiskes õhus). Tüüpiline näide on raudsulfiidi (FeS2) kihi teke terasele. See protsess käivitub metalli ja keskkonnas olevate hapnikuühendite vahelise keemilise reaktsiooni tõttu.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Korrektse keevitamise korral võib passiivkiht säilida, mis suurendab materjali korrosioonikaitsevõimet. Kuid teatud tingimustel (nt liiga kõrge niiskus või temperatuur) võib see laguneda ja muuta materjali taas haavatavaks. See võib põhjustada kiirenenud korrosiooni, eriti kui keevisõmblus ei ole täielikult jahtunud.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Tugeva passiivkihi tekke tagamiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
• Kasutage korrektseid keevitusparameetreid ja vältige ülekuumenemist.
• Veenduge, et keevisõmblus on täielikult jahtunud, enne kui see asetatakse korrosioonitundlikku keskkonda.
• Spetsiaalsete metallide või keskkondade puhul konsulteerige alati tootja juhistega passiivkihi tekke kohta.