Primaarse dendriidiharude vahekaugus
Primaarse dendriidiharude vahekaugus on naabruses asuvate tahkumisel tekkivate kristalliitide põhitüvede vaheline kaugus ning mõjutab mikrokõvadust ja segregatsiooni jaotust.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Sulamise ajal kasvab metall kristalliitideks, mis levivad põhitüvedena (dendriitidena). Nende põhitüvede vaheline kaugus määrab, kui hästi hapnik ja muud lisandid kristallides jaotuvad.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Liiga suur primaarse dendriidiharude vahekaugus võib põhjustada lisandite ebaühtlast jaotumist, mis viib segregatsioonini ja võib põhjustada pragusid või sitkuse vähenemist. Liiga väike vahekaugus võib suurendada mikrokõvadust, kuid võib ka struktuuri jämedamaks muuta ja keevisõmbluse ohutust kahjustada.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Primaarse dendriidiharude vahekauguse optimeerimiseks jälgi õiget sulamistemperatuuri ja sobivat jahutussammu. Kõrge süsinikusisaldusega teraste (nt HSS) puhul peaks dendriidiharude vahekaugus olema vahemikus 100 kuni 200 µm, et tagada hea segregatsiooni jaotus.