Kontrolljäljend
Kontrolljäljend on püsiv plastne deformatsioon materjali pinnal, mis tekib suruotsaku toimel kontrollkoormuse all. See näitab materjali kõvadust.
Füüsikalis-keemiline toime mehhanism
Kontrolljäljend tekib, kui kõva suruotsak (nt kuul või püramiidotsak) tungib teatud koormuse all materjali ja deformeerib pinda plastselt. See protsess sõltub materjali kõvadusest ja suruotsaku suurusest.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Kontrolljäljendit kasutatakse materjali kõvaduse mõõtmiseks. Liiga suur kõvadus võib põhjustada pragusid või purunemist, liiga väike kõvadus aga ei muuda materjali piisavalt vastupidavaks. Keevisõmbluse puhul on oluline, et kõvadus oleks kogu konstruktsioonis ühtlane ja rahuldav.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Kontrolljäljendi mõõtmiseks kasutatakse kõvadusmõõturit. Suruotsak surutakse kindlaksmääratud koormuse all materjali ja mõõdetakse sissetungimise sügavust. Terase puhul sätestab DIN EN ISO 6507, et suruotsak peaks olema kuul või püramiid ning koormus peab olema vahemikus 1,496 N kuni 2,493 N. Mõõtmine tuleks alati läbi viia jahedal materjalil, et vältida ebatäpseid tulemusi.