Jääkväävli mõju
Jääkväävli mõju: väävlisisaldus sulamis võib moodustada mangaanisulfiide, mis valtsitud struktuuris ridadena põhjustavad anisotset sitkust. Lahustunud väävel alandab ka pindpinevust ja mõjutab keevitamisel sügavust.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Jääkväävel sulamis reageerib mangaaniga, moodustades mangaanisulfiide. Need tekivad valtsitud struktuuris ridadena ja põhjustavad anisotset sitkust, mis muudab pingete ülekannet ebaühtlaseks. Lahustunud väävel alandab sulami pindpinevust, mis suurendab vedeliku piiri ja mõjutab keevitamisel sügavust.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Liiga kõrge jääkväävli sisaldus võib moodustada mangaanisulfiide, mis põhjustavad anisotset sitkust ja muudavad pingete ülekannet struktuuris ebaühtlaseks. See suurendab pragude ja kuumapragude riski. Lahustunud väävel alandab pindpinevust, mis suurendab vedeliku piiri ja mõjutab keevitamisel sügavust. Liiga suur sügavus võib põhjustada pingete kuhjumist ja pragusid.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Jääkväävli mõju minimeerimiseks tuleks väävlisisaldust sulamis hoida alla 0,1 %. Seda saab saavutada terase hoolika valiku ja redutseerijate kasutamisega. Keevitamisel tuleb jälgida, et sügavus ei oleks liiga suur, et vältida pingete kuhjumist. Sügavus 1-2 mm on tavaliselt ohutu.