Pragu (keevispragu)
Pragu on materjali eraldumine, mis tekib tõmbepinge all. Keevitamisel eristatakse kuumapragusid (tekivad tardumisel) ja külmapragusid (tekivad jahtumisel karastumise ja vesiniku tõttu).
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Prao tekkeks on vaja korraga kahte asja: tõmmet ja kohta, mis ei pea tõmbele vastu. Tardumisel kulgeb see nii: terad kasvavad kokku, nende vahel on veel vedelat jääksulatist ja kokkutõmbumine tõmbab neid lahku. See on . tuleb hiljem ja kolmest suunast korraga: kõva struktuur, kinnijäänud vesinik, . Kui üks neist puudub, ei juhtu tavaliselt midagi.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Aeg ütleb, millise liigiga on tegu. Kuumapragusid on kohe kohal, need paiknevad tavaliselt pikisuunas õmbluse keskel, ja väävel ning fosfor materjalis aitavad neile kaasa, samuti sügav kitsas õmblus. Külmapragudel ja pole kiiret, mõnikord terve päev, ja need paiknevad eelistatult . Seetõttu ei ütle vahetult pärast keevitamist tehtud kontroll palju. Kes kohe linnukese teeb, teeb seda liiga vara.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Kõigepealt tee kindlaks liik, muidu ravitsed valet põhjust. Kuumapragude vastu: ava õmblus laiemalt, too vähem soojust sisse, kasuta lisamaterjali vähese väävli ja fosforiga. Külmapragude vastu: , kuivad elektroodid, jahuta aeglaselt. Ja pragu ei keevitata kunagi üle. Puuri prao otsad läbi, lihvi täielikult kuni üle otsa, siis ehita uuesti üles. Kes üle keevitab, avastab selle kaks nädalat hiljem uuesti, ainult sügavamana.