Keevitaja tempel
Keevitaja tempel on karastatud lööktööriist isikliku tunnusnumbriga. Keevitaja lööb selle numbri püsivalt keevisõmbluse kõrvale detaili. Nii jääb iga õmblus üheselt seostatav ühe keevitaja ja tema kvalifikatsiooniga.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Karastatud terasest templile on pressitud reljeefsed numbrid või tähed. Keevitaja asetab templi detaili pinnale ja lööb haamriga peale. Löök deformeerib metalli plastselt. Reljeefne kiri surutakse materjali püsiva süvisena. Märgistus jääb loetavaks ka pärast keevitamist ja normaalse koormuse korral. Tempel toimib puhtalt mehaaniliselt – keemilisi reaktsioone ei toimu.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Iga templijälg tekitab terava serva. See serv toimib nagu sälk. Tõmbe- või võnke koormuse korral võib sellest sälgust tekkida pragu. Eriti kriitiline on see kõrgtugevate teraste, külmdeformatsiooni või dünaamilise koormusega detailide puhul. Ka otse keevisõmbluses on tempel keelatud. Õmblusel on juba jäme valustruktuur ja see on tundlik täiendavate sälkude suhtes. Roostevabade teraste puhul hävitab löök kaitseva kroomoksiidkihi. Seetõttu suureneb korrosioonioht templi kohas.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Asetage tempel ainult põhimaterjalile. Hoidke vähemalt 10 mm kaugust keevisõmbluse servast. Kasutage tugevat alust või vastutoetust, et löök oleks puhas ja ühekordne. Kasutage ainult täielikult loetavaid ja kontrollitud keevitaja templeid. Ärge lööge tugevalt kõveratele pindadele ega piirkondadesse, kus on juba suur pinge. Kontrollige pärast tembeldamist märgistuse loetavust. Kõrgtugevate teraste või dünaamiliselt koormatud detailide puhul kontrollige, kas templijälg on lubatud. Kui ei ole, kasutage alternatiivseid märgistusi nagu värvipulk, kleebis või lööknumber ainult mittekriitilises kohas.