Keevisõmbluse serv (õmbluse üleminek)
Keevisõmbluse serv on üleminekuala sulanud keevisõmbluse ja muutumata põhimaterjali vahel. Siin esinevad spetsiifilised metallurgilised nähtused nagu karastumine, segregatsioon ja haprumine.
Füüsikalis-keemiline toime mehhanism
Keevisõmbluse serv moodustub sulanud sulamisvanni jahtumisel. Siin kondenseeruvad metalliaatomid ja moodustavad uue struktuuri, mis erineb põhimaterjalist. Temperatuurigradiendid selles tsoonis põhjustavad erinevaid nähtusi nagu karastumine (liiga kõva tera), segregatsioon (liiga pehme tera) või haprumine (liiga palju väikeseid teri).
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Spetsiifilised metallurgilised nähtused keevisõmbluse serval võivad põhjustada erinevaid probleeme. Karastumine võib viia pragudele vastuvõtlike struktuurideni, mis vähendab mehaanilist tugevust. Segregatsioon suurendab sitkust, kuid võib põhjustada ka pingete teket ja kuumapragusid. Haprumine võib viia peeneteraliseni, mis muudab keevisõmbluse pehmemaks ja vähendab selle mehaanilist tugevust.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Keevisõmbluse serva kvaliteedi parandamiseks on oluline jahtumiskiirust ja jahtumismustrit täpselt kontrollida. Kasutage sobivat jahutusvedeliku temperatuuri ja veenduge, et keevisõmblus ei jahtuks liiga kiiresti ega liiga aeglaselt. Kõrge süsinikusisaldusega terase (nt HSS) puhul on eriti oluline järgida t8/5 ajavahemikku 5 ja 25 sekundi vahel, et saavutada tasakaalustatud struktuur.