Väsimusribad
Väsimusribad on peened paralleelsed vagud materjali murdumispinnal. Need tekivad igal võnketsüklil plastse deformatsiooni tõttu prao tipus. Need tõestavad: pragu on kasvanud väsimuse tõttu, mitte ühekordse ülekoormuse tõttu.
Füüsikalis-keemiline mõjumehhanism
Pragu kasvab vahelduval koormusel järk-järgult. Prao tipus vaheldub plastne deformatsioon: koormamisel pragu avaneb, materjal deformeerub plastselt. Koormuse eemaldamisel pragu sulgub. Järele jääb peen vago. Iga vago vastab ühele koormustsüklile. Vaod asuvad risti prao levimissuunaga. Need on nähtavad ainult suurel suurendusel.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Keevisõmblustel on sooned (õmbluse üleminek, sisselõikunud sooned). Nendes soonedes koondub pinge. Dünaamilisel koormusel (masinad, sõidukid, sillad) algab seal väsimuspragu. Väsimusribad murdumispinnal näitavad: detail on purunenud paljude väikeste koormustsüklite tõttu, mitte ühekordse ülekoormuse tõttu. Risk: pragu kasvab märkamatult, kuni jääkrõik läheb järsku katki. Väsimusribad on häiresignaal konstruktsiooni- või tootmisvigade kohta.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Väsimusribu saab tuvastada ainult rasterelektronmikroskoobis. Makroskoopiliselt on olemas puhkejooned, mis näevad sarnased välja, kuid on jämedamad. Väsimuse kahtluse korral peab praktik murdumispinda hoolikalt kontrollima. Meetmed vältimiseks: siluda keevisõmbluse üleminekuid (lihvimine, TIG-ülessulatamine). Vältida sisselõikunud sooni. Vähendada pingekontsentratsioone. Sisestada survejääkpingeid (kuulhaavelduramine). Kontrollida soone raadiust ja pinna karedust.