Skeroskoop-kõvadus
Skeroskoop-kõvadus mõõdab materjali elastset kõvadust, mõõtes teemantotsaga langeva haamri tagasipõrke kõrgust. Suurem tagasipõrke kõrgus tähendab väiksemat kõvadust.
Füüsikalis-keemiline mõjumehhanism
Teemantotsaga vasara visatakse kindlalt kõrguselt proovile. Langemise energia muundub osaliselt liikumiseks ja osaliselt proovi deformatsiooniks. Tagasipõrke kõrgus sõltub proovi elastsusomadustest: mida tugevam on materjal, seda kõrgemale põrkub vasara tagasi.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Skeroskoobikõvadus annab indikaatori materjali elastsuskõvaduse kohta. Liiga suure kõvaduse korral võib materjal olla vastuvõtlik pragudele ja murdumisele, samas kui liiga väike kõvadus võib põhjustada plastset deformatsiooni. Keevituserialal on oluline, et kõvadus jahedas olekus ei oleks liiga suur, et vältida pragusid.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Täpse skleroskoobikõvaduse astme jaoks visatakse vasara kõrguselt 10 cm. Tagasipõrke kõrgust mõõdetakse ja võrreldakse kõvaduse võrdlustabeliga. Tüüpiline materjal nagu teras peaks olema kõvadusastmega 45 kuni 60 HRC. Ebatavaliselt kõrgete või madalate väärtuste korral tuleks kontrollida keevitusparameetreid, et vältida pragusid või plastseid deformatsioone.