Pingetugevuse tegur
Pingetugevuse tegur K kirjeldab pingete kontsentratsiooni prao tipus. See sõltub tõmbepingest, prao pikkusest ja detaili geomeetriast. Kui K ületab materjali näitaja K_IC, levib pragu hetkeliselt.
Füüsikalis-keemiline mõjumehhanism
Prao tipus koonduvad pinged. Pinge muutub seal teoreetiliselt lõpmatult suureks. Pingetugevuse tegur K näitab selle pingete kontsentratsiooni tugevust. K arvutatakse nimipingest, prao pikkusest ja geomeetriategurist. Ühik on MPa·√m. Iga materjal peab vastu kuni kriitilise väärtuseni K_IC. Kui K on väiksem kui K_IC, jääb pragu stabiilseks või kasvab ainult aeglaselt. Kui K on suurem kui K_IC, rebestub pragu hetkeliselt edasi.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Keevisõmblused sisaldavad sageli väikeseid pragusid või pragude algmeid. Lisaks tekitavad keevitusjääkpinged suuri tõmbepingeid. Mõlemad suurendavad pingetugevuse tegurit K. Soojusmõjutustsoonis võib tekkida martensiit. Martensiidil on madal murdumissitkus K_IC. Siis piisab juba väikesest praost, et viia K üle K_IC. Pragu kasvab hapraks ja ilma hoiatuseta. Vesinik keevismaterjalis suurendab seda ohtu.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Väldi pragusid puhta keevisõmbluse ettevalmistuse ja sobivate lisamaterjalidega. Pea kinni etteantud eelsoojendustemperatuurist. See aeglustab jahtumist ja hoiab ära kõva martensiidi tekke. Vähenda keevitusjääkpingeid sihipärase keevitusjärjekorra või pingetustamiskuumutusega. Kui leiad pärast keevitamist prao, mõõda selle pikkus ja hinda seda murdumismehaanika meetodil. Kui K ületab lubatud väärtuse, tuleb pragu täielikult eemaldada ja uuesti keevitada.