Komposiitplekkide lõhkkeevitamine
Lõhkkeevitusega komposiitplekkide puhul on tegemist kõrge energiaga presskeevitusmeetodiga, kus süüdatakse lõhkeaine, et üks liidetav osa paiskaks äärmise kineetilise energiaga teisele peale. See kokkupõrge eemaldab pinnamaterjali ja tekitab lainelise metallurgilise piirikihi.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Komposiitplekkide lõhkkeevitamisel süüdatakse suletud anumas lõhkeaine, näiteks trinitrotolueen (TNT). Plahvatus tekitab kaldu kokkupõrkenurga, mis eemaldab liidetavate pindadelt materjali ja moodustab mikrostruktuurse piirikihi.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
See meetod on eriti kasulik erinevate materjalide ühendamiseks või suurte mehaaniliste koormuste korral. See vähendab pingeid ja parandab ühendusvööndi sitkust. Vigane kokkupõrkenurk võib aga põhjustada ebaühtlast deformatsiooni, mis võib viia pragude või kahjustusteni komposiitplekis.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Lõhkkeevituse edukaks läbiviimiseks tuleb järgida järgmisi parameetreid:
• Lõhkeaine kogus: 10-20 g ühenduspinna cm² kohta
• Kokkupõrkenurk: 45-60 kraadi
• Kaugus ühendustsoonist: vähemalt 3 cm
• Kaitsemeetmed: kaitsevahendite ja turvaseadmete kasutamine, kuna plahvatus on tugev.
Enne lõhkkeevitust tuleks ühendustsooni temperatuuri tõsta, et tagada optimaalne deformatsioon. Pärast plahvatust jahutatakse komposiitplekki, et mikrostruktuurne piirikiht kinnistuks.