Time-of-Flight-Diffraction meetod
Time-of-Flight-Diffraction meetod on ultraheli tandemtehnika sisemiste defektide vertikaalse ulatuse täpseks määramiseks keevisõmbluse proovides. See mõõdab difraktsioonilainete levimisaja erinevusi pragude tippudes.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Time-of-Flight-Diffraction (ToF-D) kasutab ultrahelilaineid, mille saatja välja saadab ja vastuvõtja vastu võtab. Lained painduvad pragude tippudes, mis toob kaasa erinevad levimisajad. Neid erinevusi mõõdetakse ja töödeldakse, et määrata sisemiste defektide sügavust ja ulatust.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
ToF-D on eriti kasulik keevisõmbluste proovide uurimiseks tihedate pragude või sisemiste defektide korral, kuna see võimaldab kõrget lahutusvõimet ja täpsust. Mõõtmisandmete vale tõlgendamine võib viia valesti diagnoositud defektideni, mis toob kaasa riskid konstruktsiooni ohutusele.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
ToF-D meetodi õigeks kasutamiseks tuleb järgida järgmisi samme:
1. Seadme seadistamine: Veenduge, et ultraheli saatja ja vastuvõtja on õigesti joondatud.
2. Proovi ettevalmistamine: Proovid peavad olema puhtad ja ilma pinnadefektideta, et saavutada täpseid tulemusi.
3. Mõõtmise läbiviimine: Saatke ultrahelilained proovi ja registreerige paindunud lainete levimisajad pragude tippudes.
4. Andmete analüüs: Kasutage spetsiaalset tarkvara mõõtmisandmete töötlemiseks ning sisemiste defektide sügavuse ja ulatuse määramiseks.