Titaani gammarakk-korrosioonibarjäär
Titaandioksiidi kihi (TiO2) spontaanne teke hapnikurikaste keskkondadega kokkupuutel. See annab materjalile erakordse keemilise vastupidavuse agressiivsetes keskkondades.
Titaan moodustab õhus kohe tiheda, tugevalt kleepuva oksiidikihi. See on põhjus, miks titaan tavaliselt edasi ei korrodeeru – kiht blokeerib hapniku. Keevitamisel pead sa seda kihti aga arvestama: niipea kui viid materjali üle rekristallisatsioonitemperatuuri, võtab see ahnelt hapnikku, lämmastikku ja vesinikku ümbritsevast keskkonnast. See muudab keevisõmbluse rabedaks ja pragudele vastuvõtlikuks.
Seepärast pead sa keevitustsooni ja jahtuvat materjali kindlasti kaitsva gaasiga (argoon) kaitma – ka õmbluse tagaküljel. Tooriku pind peab enne keevitamist olema rasvane ja oksiidivaba, muidu tõmbad sa saasteained õmblusse. Pärast keevitamist tunned puhta õmbluse ära hõbedaselt läikiva värvi järgi. Siniseks või halliks värvunud alad tähendavad: seal oli liiga vähe kaitsvat gaasi, kiht on hävinud ja materjal on juba kahjustada saanud.