Titaani keevisõmbluse saastumine
Interstitsiaalselt lahustunud gaaside nagu hapniku, lämmastiku või vesiniku sattumine sulamisse, mis põhjustab titaanisüsteemi sitkuse drastilist vähenemist ja hapraks muutumist.
Titaan on keevitamisel äärmiselt tundlik ümbritseva õhu hapniku, lämmastiku ja vesiniku suhtes. Niipea kui need gaasid sulamisse satuvad, muutub materjal kõvaks ja hapraks – detail murdub koormuse all ära. Seda tunned sageli õmbluse sinaka või halli värvuse järgi, mis näitab, et kaitsegaasi kate ei olnud piisav.
Seepärast pead õmbluse ja kuumutusmõjupiirkonna täielikult kaitsegaasiga katma, ka tagaküljel. Pind peab enne keevitamist olema rasva- ja oksiidivaba ning soojuse andmist tuleb hoida nii madalal kui võimalik, et sulam püsiks lühike. Kui õmblus on pärast keevitamist värvunud, on see selles piirkonnas tavaliselt kasutuskõlbmatu ja tuleb uuesti teha.