Eelsoojendus
Eelsoojendus tähendab detaili kontrollitud üleskütmist enne keevitamist. See aeglustab pärast keevitamist toimuvat jahtumist ja hoiab ära karastumise, vesinikpragude ja pingepragude tekke – eriti oluline karastuvate teraste puhul.
Soojus peab minema plekki, mitte ainult õmblusesse. Paks või külm materjal tõmbab soojuse kohe ära, siis muutub õmblus klaaskõvaks. Kui detaili eelsoojendad, jahtub see aeglasemalt ja struktuur jääb rahulikuks. Niiskusest või roostest pärit vesinikul on lisaks aega keevismetallist välja difundeeruda, selle asemel et hiljem külmpragusid tekitada.
Mida rohkem süsinikku ja sulandelemente terases on, seda kriitilisemaks see muutub. Seda näed süsinikekvivalenti järgi. Kui eelsoojendad, siis pindmiselt ja mõlemalt poolt, mitte ainult ühte kohta leegiga kraapida. Temperatuuri kontrollid termokriidi või kontakttermomeetriga, käega katsudes ei usu. Vahekihtide temperatuuri hoiad kuni viimase õmbluseni ja lased detailil pärast aeglaselt ja ühtlaselt jahtuda, vajadusel tekiga kattes. Veega jahutamine on keelatud.