Soojusmõjutsooni kõvenemistegur
Soojusmõjutsooni kõvenemistegur mõõdab suhtelist kõvaduse tõusu keevisõmbluses ja selle ümbruses. See on kriitiline vesinikpragude riski hindamisel.
Füüsikalis-keemiline toime mehhanism
Kõvenemistegur näitab, kui palju kõvadus soojusmõjutsoonis (SMZ) suureneb võrreldes mõjutamata põhimaterjaliga. See toimub muutunud tera suuruse ja kristallstruktuuri tõttu.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Liiga kõrge kõvenemistegur võib põhjustada vesinikpragude teket, eriti jäikade teraste nagu martensiidi puhul. See suurendab pingekorrosioonipragude riski ja vähendab keevisõmbluse eluiga.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Kõvenemisteguri minimeerimiseks jälgi õiget jahtumist. Kasuta jäikade teraste puhul kontrollitud jahtumismeetodit, nagu kuumtöötlus pärast keevitamist. Kõrge kõvenemisega materjalide (nt HSS) puhul peaks maksimaalne kõvadus SMZ-is olema piiratud 500 HB või vähem.