Vesinikulõks keevismetallis
Vesinikulõksud on võredefektid või eraldised, mis salvestavad vesinikku ja aeglustavad difusioonist tingitud pragusid.
Füüsikalis-keemiline toimemehhanism
Vesinikulõksud on mikroskoopilised defektid metallivõres, nagu näiteks tühikud või vaht. Need võivad salvestada vesinikku füüsikaliselt (võrestruktuuris) või keemiliselt (adsorptsiooni teel pindadele). See takistab vesiniku difundeerumist keskkonda ja moodustab pragusid.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Vesinikulõksud võivad pragude teket edasi lükata või ära hoida, kuna need peavad kinni vaba difusioonigaasi vesiniku. See on eriti oluline suure koormusega komponentides, kus vesinikpragu võivad olla ohtlikud. Küll aga võib liiga suur vesinikusisaldus põhjustada ka hüdratatsiooni ja muid metallimuutusi.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Vesinikulõksude tõhusaks loomiseks on oluline kasutada puhast keevisõmblust ja head desoksüdeerijat. Sulamisaeg peaks olema piisavalt pikk (umbes 10-20 s), et stabiliseerida võrestruktuuri. Pärast keevitamist tuleks toorik hästi jahutada, et vältida vesiniku difusiooni. Spetsiaalsete materjalide, nagu suure süsinikusisaldusega teras, puhul võib olla vajalik spetsiaalne vesiniku eemaldamine vesinikgaasitöötluse teel.