Materjali kõvadus
Materjali kõvadus on materjali vastupanu tahke keha tungimisele. See näitab, kui kõva materjal on, ja mõjutab selle mehaanilisi omadusi.
Füüsikalis-keemiline mõjumehhanism
Materjali kõvaduse määrab aatomite struktuur. Tahked ained, mille aatomid on tihedalt koos, on kõvemad kui need, mille aatomid on üksteisest kaugel. Kõvadust võivad mõjutada mehaaniline koormus, keemilised reaktsioonid või termilised muutused.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Liiga suur kõvadus võib muuta materjali pragude ja murdumiste suhtes vastuvõtlikuks. Keevisõmbluse juures võib ebaühtlane kõvadusjaotus põhjustada pingekontsentratsioone, mis võivad viia kuumapragude või purunemiskohtadeni. Liiga väike kõvadus seevastu võib muuta materjali liiga pehmeks ja vastuvõtlikuks deformatsioonidele.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Optimaalse kõvaduse saavutamiseks tuleb keevitusparameetreid, nagu temperatuur, aeg ja pinge, täpselt juhtida. Teraste puhul määrab kõvadusastme struktuur. Liiga kiire jahutamine võib viia kõva martensiidi tekkeni, samas kui aeglane jahutamine viib pehme austeniidini. Kõvadust saab mõõta meetoditega nagu Brinelli kõvadustest või Rockwelli kõvadustest.