Ajutine tugevus
Wöhleri kõvera piirkond, kus detail talub enne purunemist vaid piiratud arvu võnkumisi. See kirjeldab tugevust pingete juures, mis on üle väsimustugevuse.
Iga koormustsükkel deformeerib materjali pingetippudes. Sälkudes, poorides või räbustisulameis koondub pinge, sinna tekivad paljude tsüklite järel pisikesed praod. Need kasvavad iga koormustsükliga natuke edasi, kuni jääkrístlõige jääb liiga nõrgaks ja detail puruneb järsku. Seda nimetame väsimuseks ja aeglustugevus kirjeldab täpselt seda praokasvu piirkonda.
Keevitamisel on sul alati sälgud: üleminekud keevisõmbluse ja põhimaterjali vahel, juur ja läbipõlemisälgud toimivad praoalgatajatena. Lisaks tuleb jämedateraline või martensiitne keevisstruktuur ja keevitusest tingitud sisepinged, mis mõjuvad täiendava keskmise pingena. Seetõttu talub keevisliide vahelduval koormusel oluliselt vähem kui põhimaterjal.
Töökojas tähendab see: lihvi keevisõmbluse üleminekud tasaseks, tööta juur välja ja tee vastaskeevitus. Lihvi läbipõlemisälgud üle. Keevisõmbluse üleminekute kuulvestmine või vasaraga töötlemine toob sisse survepinged ja aitab tohutult. Paksude plekkide puhul eelsoojenda, hoia vahekihi temperatuuri ja võnkuvalt koormatud detailide puhul lõõmutada pingete vähendamiseks. Ja dünaamiliselt koormatud konstruktsioonide puhul pead lubatud pinged piirama vastavalt normidele.