Katlakivi- ja oksiidikihi jääk
Termilised oksiidkiled, mis jäävad keevisõmblusele või põhimaterjalile, vähendavad korrosioonikindlust ja viitavad ebapiisavale järeltöötlusele.
Füüsikalis-keemiline toime mehhanism
Katlakivi- ja oksiidikihi jäägid tekivad keevitusprotsessi käigus toimuva termilise oksüdatsiooni tagajärjel. Terase kuumutamisel tekib õhuke, tulekindel kaitsekiht ränidioksiidist (SiO2) või kroomdioksiidist (Cr2O3), sõltuvalt lisamaterjali sisaldusest. Seda kihti ei ole võimalik jahtumise ajal täielikult eemaldada ja see jääb jäägina keevisõmblusele või põhimaterjalile.
Metallurgiline tähtsus ja riskid keevitamisel
Need jäägid vähendavad keevisõmbluse korrosioonikindlust, kuna need pakuvad sissepääsukohta veele ja õhus leiduvatele ainetele. Lisaks võivad need mõjutada mehaanilisi omadusi, eriti kõvadust ja sitkust. Suure koormusega rakendustes võib see põhjustada keevisõmbluse varasemat riket.
Töökoja praktika ja tegevusjuhised
Katlakivi- ja oksiidikihi jääkide minimeerimiseks on hädavajalik hoolikas järeltöötlus. See hõlmab jääkmustuse eemaldamist ja korrosioonivastase kaitse pealekandmist keevisõmblusele. Suure koormusega rakendustes võib soovitada keevitusjärgset töötlusetappi, nagu sidumine või karastatud kuumtöötlus, et parandada mehaanilisi omadusi ja suurendada korrosioonikindlust.