Füüsikalised & keemilised alused
Aatomiehitus, sidemed, kristallivõre, legeerivad elemendid ja füüsikalised omadused — materjaliteaduse kõige alumine kiht.
Aatomiehitus ja keemilised sidemed
Metallid käituvad nii, nagu nad käituvad, sest nende aatomid on omavahel teatud viisil seotud: metalliline side teeb nad juhtivaks, vormitavaks ja läikivaks. Kes mõistab aatomiehitus, mõistab, miks legeerimine toimib, miks teras muutub kõvemaks ja miks tekib roost. See on materjaliteaduse kõige alumine kiht.
Analyse & Artikel →Kristallivõre & struktuuri ülesehitus
Metallid ei tardu kaootiliselt, vaid korrapärastes kristallivõredes. Raud vahetab kuumutamisel oma võret — just see vahetus on karastamise, noolutamise ja martensiidi põhjus. Kes tunneb võretüüpe, mõistab terase metallurgia tähtsamaid muundumisi.
Analyse & Artikel →Sulamiselemendid ja nende mõju
Teras on raud pluss sihipärased lisandid — ja igal sulamielemendil on selge ülesanne. Süsinik muudab karastatavaks, kroom muudab roostevabaks, nikkel muudab sitkeks, mangaan seob väävlit, molübdeen kaitseb pitskorrosiooni eest. Kes teab elementide mõju, loeb iga materjalitähistust nagu lahtist raamatut.
Analyse & Artikel →Materjalide füüsikalised omadused
Igal materjalil on füüsikalised iseärasused: soojusjuhtivus, paisumine, sulamistemperatuur, elektri- ja magnetilised omadused. Need määravad, kuidas metall keevitamisel deformeerub, kui palju soojust ära juhib ja kas seda saab magnetiseerida. Kes neid teab, väldib deformatsiooni, puhumist ja õmblusvigu.
Analyse & Artikel →