Värvilismetallid
Alumiinium, vask, titaan, niklipõhised sulamid ja erimaterjalid — sealhulgas metallid, mida üheski standardandmebaasis ei leia.
Alumiinium ja alumiiniumsulamid
Alumiinium on tihedusega 2,7 g/cm³ tähtsaim kergkonstruktsioonimaterjal. Selle loomulik oksiidikiht kaitseb korrosiooni eest, aga seab keevitamisel erinõuded. Määravad on õige sulamiperekond, oksiidikihi eemaldamine ja sobiv lisamaterjal.
Analyse & Artikel →Vask ja vasesulamid
Vask paistab silma elektri- ja soojusjuhtivuse ning korrosioonikindluse poolest. Suur soojusjuhtivus on keevitamisel aga ühtaegu needus ja õnnistus: vaja on palju energiat ja eelsoojendust. Tähtis on õige vasemark ja sobiv lisamaterjal.
Analyse & Artikel →Titaan ja titaanisulamid
Titaan ühendab väikese kaalu tohutu tugevuse ja korrosioonikindlusega – materjal lennundusele, meditsiinitehnikale ja keemiatehastele. Keevitamisel on titaan halastamatu: üle 400 °C reageerib see hapniku ja lämmastikuga ning muutub rabedaks. Puhtus ja lünkadeta kaitsegaasi kaitse on kõik.
Analyse & Artikel →Nikkel & niklibaasilised sulamid
Niklibaasilised sulamid peavad vastu sellele, mille juures tavalised terased alla annavad: ekstreemsed temperatuurid, agressiivsed happed, merevesi. Tuntuimad esindajad on Inconel, Hastelloy, Monel ja Incoloy. Keevitamisel on need nõudlikud – need kipuvad kuumlõhedele ja nõuavad ülimat puhtust.
Analyse & Artikel →Magneesium ja magneesiumisulamid
Magneesium on tihedusega 1,7 g/cm³ kõige kergem konstruktsioonimaterjal ja seda leidub autoosades, elektroonikakorpustes ja lennunduses. Keevitamisel on see ohtlik: magneesium põleb keevitustemperatuuril. Puhtus, kaitsegaas ja austus tuleohu ees on määravad.
Analyse & Artikel →Tsink & tsingisulamid
Tsink on tuntud eelkõige korrosioonikaitseks – kuumtsinkimisena terasel. Lisaks on olemas tsingivalusulamid linkide ja väikedetailide jaoks. Tsingitud detailide keevitamisel tuleb olla ettevaatlik: aurustuv tsingiaur põhjustab tsingipalavikku ja jätab poore.
Analyse & Artikel →Plii & tina – joodised ja pehmed metallid
Plii ja tina on pehmed, madala sulamistemperatuuriga metallid, mida kasutatakse peamiselt joodistena ja eriotstarbeliselt, näiteks kiirguskaitses. Ühendamisel on esiplaanil pehme- ja kõvajootmine. Plii on terviseohtlik ja nõuab erilist ettevaatust.
Analyse & Artikel →Refraktaarsed ja erimetallid
Refraktaarsed metallid nagu volfram, molübdeen, tantaal ja nioobium sulavad alles äärmiselt kõrgel temperatuuril. Koos koobaltiga katavad need nišše: hõõgniidid, kõrgtemperatuuriahjud, elektroonika ja kulumiskaitse. Need on kallid, raskesti keevitatavad ja nõuavad eriteadmisi.
Analyse & Artikel →